Ja seal ta seisab, oma uue elu lävel… Hinges ärev ootus ja õrnus segatuna teadmatuse ja kohmetusega. Seljas elu ilusaimad riided ning kaelas kuhjakaupa pärleid ja keesid. Pead ehtimas uhke ja kirev pruudikroon – kumav kard ja sädelevad helmed, lopsakad paberlilled ja riidest roosid, edevad suletutid ja kurja peletavad peeglikillud, kõlisevad vaselehed ja seljale langevad pikad värvilised siidilindid. Vaid korra elus on tal õigus sellist toredust kanda.

Nüüd on see algamas: abielu, lapsed ja töö, rõõmud ja mured. Et oleks vaid õnne…

Ta on ootel. Täna on tema päev.

Pruute rõivastasid
Ruhnu: Külli Uustal, Ruth Keskpaik ja Ruhnu Muuseum
Vormsi: Kristina Rajando, Marju Tamm, Yngve Rosenblad ja Vormsi Käsitööselts
Noarootsi: Violetta Riidas ja Rannarootsi Muuseum
Hiiumaa: Jaanika Kuusk, Helgi Põllo ja Hiiumaa Muuseum
Pakri: Lembe Maria Sihvre ja Rannarootsi Muuseum

Pruutideks kehastusid: Maribel Treiman, Epp Libe, Liilia Viiret, Lisanna Üksik ja Gloria Luisa Eberle

Pruudid on pildistatud raamatu „Rannarootslaste rahvarõivad“ jaoks.
Fotod ja töötlus: Anu Pink
Näituse kujundus: Anneli Kenk
Saara Kirjastus 2026

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital 

Tahkuna tuletornis on avatud näitus „Tõusud ja mõõnad – Hiiumaa tööstusliku kalapüügi lugu 1945–1991“, mis räägib loo tööstusliku kalapüügi tekkest ja arengust Hiiumaal ning selle mõjust saare sotsiaalsetele ja kultuurilistele oludele, mis ei jätnud puutumata ühtki toonast hiidlast.

Hiiumaal on kala püütud sajandeid, kuid tööstusliku mõõtme sai püük alles 1940. aastatel, kui rannapüügis võeti laialdasemalt kasutusele seisevnoot. Tänu sellele uuendusele suurenesid oluliselt püütava kala kogused, kuigi töökorraldus sarnanes küllaltki palju esiisade aegadel levinud olnud tööviisidega. Järgmine oluline uuendus oli traalpüügi arendamine Läänemerel, millele seadsid oma piirid toonased tehnilised võimalused. Traalpüük ei olnud uudne kalapüügiviis vaid hiidlastele, vaid oli kogu Eestis võrdlemisi vähe levinud. See lõi soodsa pinna erinevate katsetuste tegemiseks ka siin. Kolmanda verstapostina võib näha ookeanikalandust, mis sai alguse 1960. aastatel, kui siit samast Hiiumaalt hakati korraldama kalapüüki tuhandete kilomeetrite kaugusel ookeanil. Katsetused merel tõid kaasa edu, mille kõige otsesemaks väljenduseks oli sissetulekute tõus. See aga omakorda aitas olulisel määral areneda eluolul ja kultuuril Hiiumaal. Kui arvestada, et kalapüük pole vaid töö merel, vaid enne püüki tuleb teha reisiks ettevalmistusi, valmistada püüniseid ning püügi järel töödelda kala, saame kokku pidevalt ligi 1000 inimest otseselt puudutanud masinavärgi.

Rohkete fotodega ilmestatud näitus on jaotatud kolmeks teemaruumiks ja annab vaatajale värvika ülevaate tööstuslikust kalapüügist, selle ümber tekkinud kultuuriruumist ning abitootmise võrgustikust.