“Käsitöö, mu arm” Sirje Elleri näitus Pikas Majas

Näitus „Käsitöö, mu arm“ tutvustab Sirje Elleri loomingut ja teekonda Hiiumaa käsitöömeistrina. Käsitöö on olnud Sirje elu loomulik osa juba lapsepõlvest saadik – kudumine, heegeldamine, tikkimine ja õmblemine on saatnud teda nii igapäevatöös kui ka eneseteostuses läbi aastakümnete.

Sirje on Hiiumaa Käsitööseltsi aktiivne liige ning õppinud nii rätsepaks kui ka käsitöömeister-dekoraatoriks. Olulist inspiratsiooni on ta ammutanud muuseumikogudest, rahvariietest, pitsidest ja vanadest tikanditest, mida on oskuslikult põiminud oma kaasaegsesse loomingusse.

Näitusel on väljas Sirje Elleri valmistatud kudumid, heegeldused ja tikandid, mis peegeldavad pühendumust, meisterlikkust ja kestvat armastust käsitöö vastu.

Sirje Eller meenutab: „ Juba lapsena imetlesin kootud, heegeldatud ja tikitud esemeid. Varakult tahtsin ka ise midagi sellist valmis teha. Sellest ma ei hoolinud, et kohe nii hästi välja ei tulnud kui vanadel tegijatel, tegemine ise pakkus rõõmu ja eks harutamisest ole ka abi olnud.”

Näitusel eksponeeritud kudumid, heegeldused ja tikandid on teinud Sirje Eller, õmblustöödega on abistanud Elga Nõmm.

Fotode autor on Kaja Hiis-Rinne; modellide ehted esindavad Kaia Saarna- Lauri loomingut.

Infostendi ja slaidiprogrammi kujundas Mart Mõniste.

Esemeid aitas valida ja näituseks sättida Helgi Põllo.

Meister pintsli ja värviga. Ants Viidalepp 105

Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas avatud näitus „Meister pintsli ja värviga. Ants Viidalepp 105“ on pühendatud kunstnik Ants Viidalepa 105. sünniaastapäevale. Näitus toob vaatajani valiku Viidalepa maaliloomingust, keskendudes tema küpsele ja äratuntavale käekirjale ning Hiiumaaga seotud teemadele.

Ants Viidalepp (1921–2012) oli eesti kunstnik ja pikaajaline kunstipedagoog, kelle loominguline tee algas figuurikompositsioonidega ning liikus aastakümnete jooksul parodeerivama ja grotesksema laadini. Olulisel kohal tema loomingus on ka portreed ning mälestustel põhinevad tööd Paidest. Alates 1960. aastatest, mil Viidaleppede pere soetas suvekodu Kassari saarele, muutusid kunstniku töödes üha kesksemaks merelised maastikud ning Kassari ja Hiiumaa inimesed.

Viidalepa maastikumaale iseloomustab vaoshoitud ja realistlik kujutamislaad, mille muudavad köitvaks nüansirikas värvigamma ja tundlik pintslitöö. Tema loomingus on oluline nii vaatluse täpsus kui ka vaikne emotsionaalne kohalolu, mis peegeldab kunstniku sügavat sidet kujutatavate paikade ja inimestega.

Lisaks maalimisele tegutses Ants Viidalepp ka raamatuillustraatori ja kirjanikuna. Oma elu viimased aastad veetis ta peamiselt Kassari saarel, joonistades, maalides ja kirjutades. Kunstnik on maetud Kassari kabeliaeda.

Näituse külastaja on oodatud aeglasele ja tähelepanelikule rännakule Viidalepa kunstimaailma, kus Hiiumaa maastikud ja inimlikud hetked avanevad läbi meistri pintsli ja värvi.

Hiiumaa hirmutised sel suvel Mihkli talumuuseumis

Hiiumaa pärimuskultuur on rikkalikult täis pikitud erinevaid endeid ja uskumusi. Tänasel päeval on enamik neist unustusehõlma vajunud. Ei pane me enam ussipead seinaprao vahele, et lutikaid tõrjuda, ega viska soola võõra inimese jälgedesse, kuna kardame „kurja silma“. Sama lugu on ka igat seltsi müütiliste olenditega. Koduvaim, luts, rätsep, pukk, rott, soldat, tont – need on vaid murdosa karakteritest, kes veel sadakond aastat tagasi elava kujutlusvõime baasil meie rahvajuttudes ringi silkasid. Tänaseks päevaks on jäänud meile mardi- ja kadripäevade kombestik, mis tolleaegseid väärtushinnanguid edasi kannab.

Näitus põhineb Hiiumaalt kogutud mälestustel, mis on talletatud Eesti Rahvaluule Arhiivi arhiivides. Valdavalt on tegu enne Teist maailmasõda korjatud materjaliga, kus jutustajate sünniaeg jääb 19. sajandi teise poolde. Näitus teeb suure kummarduse mineviku hirmutistele ning ulatab terekäe tänapäeva inimestele, kes nopiksid katkenud jutulõnga üles ning puhuksid Kotumehele või Putermannile taas eluvaimu sisse.

Näituse koostaja: Kadri Kuusk

Kujundus: Kadri Kuusk, Jaanika Kuusk

Keeletoimetus ja tõlge: Rukkilille Tõlkebüroo

Suured tänud: Helen Kõmmus ja Eesti Rahvaluule Arhiiv, Kõrgessaare Jahtkond, Civitan Klubi Hiiumaa, Saare Metallikoda ja Hiiumaa Muuseumi kollektiiv

CORDOUANI KUMA TAHKUNA TULETORNIS

Lueur de Cordouan au phare de Tahkuna

Cordouan’s Glow at Tahkuna Lighthouse

Indrek Laosi ja Jean-François Richoni fotod ja installatsioon 01.05 – 30.09.2025.

Teabepäev ja 150 juubelisündmus 26.07.2025.

Tuletornid on Hiiumaa pärandkeskkonna silmapaistvad mälestusmärgid *. Ometi teame nende ajalooliste ehtiste päritolust ja tekkeloost üllatavalt vähe. Tuletorni esmasüütamise 150. aastapäev on suurepärane võimalus selle rajatise põneva ajaloo tutvustamiseks, valgustades selle tähtsus nii kohalikus kui ka ülemaailmses kontekstis ning samuti selle üllatavat seost UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Cordouani tuletorniga Prantsusmaal.

Ekspositsioon on jaotatud planšettidele, mis kulgevad läbi Tahkuna tuletorni üheksa korruse. Näitusel on esitatud 2024. aasta juunis Cordouani tuletorni ekspeditsiooni käigus tehtud fotod, mida täiendavad ajaloolised joonised ja selgitavad tekstid. Fotoinstallatsioon asetab omavahel vastavusse Cordouani ja Tahkuna tuletorni analoogsed funktsionaalsed tasandid, jutustades põneva loo kahe tuletorni ajaloolistest kultuurisidemetest.

Nii pole Tahkuna tuletorn pelgalt mereohutust tagav navigatsioonimärk, vaid ka võimalus mõtiskleda vabaduse, võrdsuse ja vendluse ning teiste demokraatliku ühiskonnakorralduse väärtuste üle, nagu need on sätestatud ÜRO Inimõiguse ülddeklaratsioonis: „Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse kandku vendluse vaim.“

Indrek Laos, arhitekt EAL

www.ristnaeiffel.ee

* Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide ameti Assotsiatsioon (IALA) on koostanud nimekirja maailma 100 silmapaistvaimast tuletornist ja arhitektuurimälestisest. Eesti tuletornidest on nimekirjas esindatud kuus, teiste seas Kõpu, Suurupi alumine, Keri, Pakri, Ruhnu ja Tahkuna tuletorn.

Käina kirik, kihelkond, vald ja vallakohus

Avatud 1. juunist kuni 24. augustini 2025
Rudolf Tobiase majamuuseum, Käina

Hiiumaa Muuseum kutsub avastama Käina mitmekesist minevikku – uut näitust, mis heidab valgust piirkonna kujunemisele läbi kiriku, kihelkonna, vallavalitsuse ja vallakohtu prisma. Käina on olnud sajandite jooksul Hiiumaa halduslik ja usuline tugipunkt – siit juhiti suurt osa saarest, siin asus Eesti ala suurim kirikumõis ning siin peeti legendaarseid kohtuistungeid.

Näitus tutvustab Käina kivikiriku ehituslugu, kirikuelu ja rahva usukombeid, kihelkonna ja valdade kujunemist ning vallakohtu igapäevatööd ja värvikaid seiku. Esile tõusevad ka isiklikud lood, näiteks köster Johannes Tobiasest – helilooja Rudolf Tobiase isast –, kes pidas lühikest aega vallakohtu kirjutaja ametit.

Avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10–17
Info: +372 463 2091

Tule ajarännakule keskajast 20. sajandini – Käina ootab!

Liia Lüdig-Algvere “Triibulised”

Rahvariideaasta puhul avame maikuu alguses Pika Maja saalis rahvariietest inspireeritud näituse: Liia Lüdig-Algvere “Triibulised”. Kui kunstniku õlimaalides domineerivad rannamaastikud ja Hiiumaa vaated, siis akvarelliseeriates “Triibulised” võib leida Hiiumaa erinevate kihelkondade seelikutriipe sümbioosis kalade ning põllulilledega.

Näituse põhiosa moodustab sari Hiiumaa kalendripiltidest, mis valmisid 1990. aastate teises pooles.

Suur näitus: Hiiumaa rahvariiete ilu ja võlu

Rahvariideaasta ühe tähtsündmusena avab Hiiumaa Muuseum 3. mail Pikas Majas suure Hiiumaa rahvariiete näituse “Hiiumaa rahvariiete ilu ja võlu”, mis jääb avatuks kuni järgmise aasta alguseni.

11.04-30.04 on Pikas Majas uus näitus “Arheoloogilised välitööd Eestis 2024”.

11. märtsist kuni 27. aprillini on Pikas Majas näitus “Hiiumaa imelised ülased”.

Haruldased merekaardid Eesti Meremuuseumi kogus koos Hiiumaa Muuseumi ja Sõru Muuseumi esemetega.

Aastal 2021 toimus Eesti Meremuuseumi merekaartide kogus üks suuremaid kaartide konserveerimise projekte, mille käigus ilmnes, et kaardikogus on arvel ka Eesti kasutaja jaoks haruldasi kaarte. Enamik nendest kujutavad täielikult või servapidi Eesti alasid. Kuna navigatsioonikaartidel on väga praktiline otstarve, jätab kasutamine neile oma jälje, olgu selleks siis kulunud ääred ja murdekohad või kaardile lisatud märkused. Kuigi hästi säilinud trükitud merekaartide eksemplare on Eestis ka mujal kogudes, on meremuuseumi kaartide hulgas väärtuslikke ainueksemplare ja isikute või sündmustega seotud kaarte. Selle tulemusena sündiski mõte koostada haruldasemaid merekaarte tutvustav raamat.

Merekaarte on Eesti Meremuuseumi kogudes arvel kokku 1685. Muuseum on alates 1930. aastate algusest endise direktori Madis Mey (1870–1940) algatusel kogunud merendusalast vanavara. Meremuuseumi rajamisel hakati esemete, fotode, dokumentide, raamatute, kunsti- ja väärismetalli kogudele lisaks koguma ka merekaarte. Kaarte on kogutud alates meremuuseumi esimesest tegevusperioodist (1935–1940) kuni tänapäevani. Endisest meremuuseumi fondist (1935–1940) on perioodist 1780–1920 pärit 72 merekaarti, mis kujutavad peamiselt Soome lahte ja sissesõite Tallinna reidile. Eri ajalooperioodide vältel ei ole meremuuseum eraldi merekaartide kogumise aktsioone korraldanud. Mõne kaardi puhul on tegemist kuulsale kaptenile kuulunud või konkreetsel laeval kasutatud kaartidega. Muuseumi on need jõudnud peamiselt eraisikutelt, kas mõne meremehe enda käest, abikaasa või sugulaste annetusena või ostu teel.

Näitus annab lühiülevaate kaheksast muuseumi kaardikogus olevatest haruldastest merekaartidest. Kuid huvi korral on võimalus tutvuda ülejäänud 27 kaardiga raamatus ’’Haruldased merekaardid Eesti Meremuuseumi kogus’’. Iga merekaart räägib omal moel mingisuguse loo – kaardil kujutatava piirkonna lugu, väljatoodud huvitavamad detailid, mõnele meremehele kuulunud või laeva peal kasutuses olnud kaardid.

Täienduseks oleme lisanud näitusele Hiiumaa Muuseumi ja Sõru Muuseumi kogudest huvitavaid leide – navigatsioonivahendeid, Vene sõjaväe merekaardi fragmendid Tohvri rannakaitsepatareist, Haapsalu-Heltermaa vahet kurseerinud Suuremõisa mõisnike reisiauriku “Progress” kompassi ja kapten Mihkel Vesmese peetud reisiauriku “Hiiumaa” 1918. aasta logiraamatu, mis mullu Pühalepa Vanameeste klubi poolt Sõru Muuseumile annetati.