“Käsitöö, mu arm” Sirje Elleri näitus Pikas Majas

Näitus „Käsitöö, mu arm“ tutvustab Sirje Elleri loomingut ja teekonda Hiiumaa käsitöömeistrina. Käsitöö on olnud Sirje elu loomulik osa juba lapsepõlvest saadik – kudumine, heegeldamine, tikkimine ja õmblemine on saatnud teda nii igapäevatöös kui ka eneseteostuses läbi aastakümnete.

Sirje on Hiiumaa Käsitööseltsi aktiivne liige ning õppinud nii rätsepaks kui ka käsitöömeister-dekoraatoriks. Olulist inspiratsiooni on ta ammutanud muuseumikogudest, rahvariietest, pitsidest ja vanadest tikanditest, mida on oskuslikult põiminud oma kaasaegsesse loomingusse.

Näitusel on väljas Sirje Elleri valmistatud kudumid, heegeldused ja tikandid, mis peegeldavad pühendumust, meisterlikkust ja kestvat armastust käsitöö vastu.

Sirje Eller meenutab: „ Juba lapsena imetlesin kootud, heegeldatud ja tikitud esemeid. Varakult tahtsin ka ise midagi sellist valmis teha. Sellest ma ei hoolinud, et kohe nii hästi välja ei tulnud kui vanadel tegijatel, tegemine ise pakkus rõõmu ja eks harutamisest ole ka abi olnud.”

Näitusel eksponeeritud kudumid, heegeldused ja tikandid on teinud Sirje Eller, õmblustöödega on abistanud Elga Nõmm.

Fotode autor on Kaja Hiis-Rinne; modellide ehted esindavad Kaia Saarna- Lauri loomingut.

Infostendi ja slaidiprogrammi kujundas Mart Mõniste.

Esemeid aitas valida ja näituseks sättida Helgi Põllo.

Meister pintsli ja värviga. Ants Viidalepp 105

Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas avatud näitus „Meister pintsli ja värviga. Ants Viidalepp 105“ on pühendatud kunstnik Ants Viidalepa 105. sünniaastapäevale. Näitus toob vaatajani valiku Viidalepa maaliloomingust, keskendudes tema küpsele ja äratuntavale käekirjale ning Hiiumaaga seotud teemadele.

Ants Viidalepp (1921–2012) oli eesti kunstnik ja pikaajaline kunstipedagoog, kelle loominguline tee algas figuurikompositsioonidega ning liikus aastakümnete jooksul parodeerivama ja grotesksema laadini. Olulisel kohal tema loomingus on ka portreed ning mälestustel põhinevad tööd Paidest. Alates 1960. aastatest, mil Viidaleppede pere soetas suvekodu Kassari saarele, muutusid kunstniku töödes üha kesksemaks merelised maastikud ning Kassari ja Hiiumaa inimesed.

Viidalepa maastikumaale iseloomustab vaoshoitud ja realistlik kujutamislaad, mille muudavad köitvaks nüansirikas värvigamma ja tundlik pintslitöö. Tema loomingus on oluline nii vaatluse täpsus kui ka vaikne emotsionaalne kohalolu, mis peegeldab kunstniku sügavat sidet kujutatavate paikade ja inimestega.

Lisaks maalimisele tegutses Ants Viidalepp ka raamatuillustraatori ja kirjanikuna. Oma elu viimased aastad veetis ta peamiselt Kassari saarel, joonistades, maalides ja kirjutades. Kunstnik on maetud Kassari kabeliaeda.

Näituse külastaja on oodatud aeglasele ja tähelepanelikule rännakule Viidalepa kunstimaailma, kus Hiiumaa maastikud ja inimlikud hetked avanevad läbi meistri pintsli ja värvi.

CORDOUANI KUMA TAHKUNA TULETORNIS

Lueur de Cordouan au phare de Tahkuna

Cordouan’s Glow at Tahkuna Lighthouse

Indrek Laosi ja Jean-François Richoni fotod ja installatsioon 01.05 – 30.09.2025.

Teabepäev ja 150 juubelisündmus 26.07.2025.

Tuletornid on Hiiumaa pärandkeskkonna silmapaistvad mälestusmärgid *. Ometi teame nende ajalooliste ehtiste päritolust ja tekkeloost üllatavalt vähe. Tuletorni esmasüütamise 150. aastapäev on suurepärane võimalus selle rajatise põneva ajaloo tutvustamiseks, valgustades selle tähtsus nii kohalikus kui ka ülemaailmses kontekstis ning samuti selle üllatavat seost UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Cordouani tuletorniga Prantsusmaal.

Ekspositsioon on jaotatud planšettidele, mis kulgevad läbi Tahkuna tuletorni üheksa korruse. Näitusel on esitatud 2024. aasta juunis Cordouani tuletorni ekspeditsiooni käigus tehtud fotod, mida täiendavad ajaloolised joonised ja selgitavad tekstid. Fotoinstallatsioon asetab omavahel vastavusse Cordouani ja Tahkuna tuletorni analoogsed funktsionaalsed tasandid, jutustades põneva loo kahe tuletorni ajaloolistest kultuurisidemetest.

Nii pole Tahkuna tuletorn pelgalt mereohutust tagav navigatsioonimärk, vaid ka võimalus mõtiskleda vabaduse, võrdsuse ja vendluse ning teiste demokraatliku ühiskonnakorralduse väärtuste üle, nagu need on sätestatud ÜRO Inimõiguse ülddeklaratsioonis: „Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse kandku vendluse vaim.“

Indrek Laos, arhitekt EAL

www.ristnaeiffel.ee

* Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide ameti Assotsiatsioon (IALA) on koostanud nimekirja maailma 100 silmapaistvaimast tuletornist ja arhitektuurimälestisest. Eesti tuletornidest on nimekirjas esindatud kuus, teiste seas Kõpu, Suurupi alumine, Keri, Pakri, Ruhnu ja Tahkuna tuletorn.

Liia Lüdig-Algvere “Triibulised”

Rahvariideaasta puhul avame maikuu alguses Pika Maja saalis rahvariietest inspireeritud näituse: Liia Lüdig-Algvere “Triibulised”. Kui kunstniku õlimaalides domineerivad rannamaastikud ja Hiiumaa vaated, siis akvarelliseeriates “Triibulised” võib leida Hiiumaa erinevate kihelkondade seelikutriipe sümbioosis kalade ning põllulilledega.

Näituse põhiosa moodustab sari Hiiumaa kalendripiltidest, mis valmisid 1990. aastate teises pooles.

Suur näitus: Hiiumaa rahvariiete ilu ja võlu

Rahvariideaasta ühe tähtsündmusena avab Hiiumaa Muuseum 3. mail Pikas Majas suure Hiiumaa rahvariiete näituse “Hiiumaa rahvariiete ilu ja võlu”, mis jääb avatuks kuni järgmise aasta alguseni.

11.04-30.04 on Pikas Majas uus näitus “Arheoloogilised välitööd Eestis 2024”.

11. märtsist kuni 27. aprillini on Pikas Majas näitus “Hiiumaa imelised ülased”.

Haruldased merekaardid Eesti Meremuuseumi kogus koos Hiiumaa Muuseumi ja Sõru Muuseumi esemetega.

Aastal 2021 toimus Eesti Meremuuseumi merekaartide kogus üks suuremaid kaartide konserveerimise projekte, mille käigus ilmnes, et kaardikogus on arvel ka Eesti kasutaja jaoks haruldasi kaarte. Enamik nendest kujutavad täielikult või servapidi Eesti alasid. Kuna navigatsioonikaartidel on väga praktiline otstarve, jätab kasutamine neile oma jälje, olgu selleks siis kulunud ääred ja murdekohad või kaardile lisatud märkused. Kuigi hästi säilinud trükitud merekaartide eksemplare on Eestis ka mujal kogudes, on meremuuseumi kaartide hulgas väärtuslikke ainueksemplare ja isikute või sündmustega seotud kaarte. Selle tulemusena sündiski mõte koostada haruldasemaid merekaarte tutvustav raamat.

Merekaarte on Eesti Meremuuseumi kogudes arvel kokku 1685. Muuseum on alates 1930. aastate algusest endise direktori Madis Mey (1870–1940) algatusel kogunud merendusalast vanavara. Meremuuseumi rajamisel hakati esemete, fotode, dokumentide, raamatute, kunsti- ja väärismetalli kogudele lisaks koguma ka merekaarte. Kaarte on kogutud alates meremuuseumi esimesest tegevusperioodist (1935–1940) kuni tänapäevani. Endisest meremuuseumi fondist (1935–1940) on perioodist 1780–1920 pärit 72 merekaarti, mis kujutavad peamiselt Soome lahte ja sissesõite Tallinna reidile. Eri ajalooperioodide vältel ei ole meremuuseum eraldi merekaartide kogumise aktsioone korraldanud. Mõne kaardi puhul on tegemist kuulsale kaptenile kuulunud või konkreetsel laeval kasutatud kaartidega. Muuseumi on need jõudnud peamiselt eraisikutelt, kas mõne meremehe enda käest, abikaasa või sugulaste annetusena või ostu teel.

Näitus annab lühiülevaate kaheksast muuseumi kaardikogus olevatest haruldastest merekaartidest. Kuid huvi korral on võimalus tutvuda ülejäänud 27 kaardiga raamatus ’’Haruldased merekaardid Eesti Meremuuseumi kogus’’. Iga merekaart räägib omal moel mingisuguse loo – kaardil kujutatava piirkonna lugu, väljatoodud huvitavamad detailid, mõnele meremehele kuulunud või laeva peal kasutuses olnud kaardid.

Täienduseks oleme lisanud näitusele Hiiumaa Muuseumi ja Sõru Muuseumi kogudest huvitavaid leide – navigatsioonivahendeid, Vene sõjaväe merekaardi fragmendid Tohvri rannakaitsepatareist, Haapsalu-Heltermaa vahet kurseerinud Suuremõisa mõisnike reisiauriku “Progress” kompassi ja kapten Mihkel Vesmese peetud reisiauriku “Hiiumaa” 1918. aasta logiraamatu, mis mullu Pühalepa Vanameeste klubi poolt Sõru Muuseumile annetati.

Tervisemuuseumi väikenäitus „UNEVERSUM. Näitus unest ja magamisest” koos Hiiumaa Muuseumi magamistubadega.

Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas avatakse 21. detsembril Tervisemuuseumi väikenäitus „UNEVERSUM. Näitus unest ja magamisest“. Näitus oli suuremas mahus avatud Tervisemuuseumis 14.04.2023-17.11.2024. Tervisemuuseumi väikenäitus rändab Hiiumaa Muuseumisse ning jääb avatuks kuni märtsi lõpuni.

Tervisemuuseumi unenäituse eesmärk on väärtustada und kui füüsilise, vaimse ning  emotsionaalse stressi leevendajat ja võimekuse taastajat. Piilume magamistuppa ning vaatame, kuidas inimesed magavad ja mis toimub une ajal meie kehas. Jagame häid soovitusi ja praktilisi näpunäiteid parimaks öiseks puhkuseks kõigile, kes soovivad oma unetervise eest hoolitseda. 

Iga kolmas inimene Eestis on mõnel eluetapil unetusega kokku puutunud. Unetus võib olla ajutine, aga ka äge ja krooniline. Pole und, pole tervist. Uneaja lühenemine ja rahuliku une  puudus avaldavad mõju nii vaimsele kui füüsilisele tervisele, töövõimele ja ka oodatavale elueale.

Kõige rohkem mõjutavad und tegevused, mida tehakse enne uinumist – viibimine nutiseadmetes, teleri vaatamine, rohke söömine, liiga kõva trenn või hoopis väsimuse puudumine. Olulised on ka päeva jooksul toimunud sündmused ja kogetud emotsioonid. Peamised kroonilise unetuse põhjused on ärevus, stress, depressioon ja mitmed kehalised haigused. Unetus on õnneks ravitav. See võtab küll aega, aga kindlasti on tegemist ühe kõige tõhusama ja jätkusuutlikuma raviga maailmas.

Kui hästi magad sina? Täida nädala jooksul unepäevikut ning saa ülevaade enda unetervisest: TÄIDETAV UNEPÄEVIK

Hiiumaa Muuseumi magamistoad pärinevad erinevatest ajastutest, iseloomustades Hiiumaa sängielu läbi mitmete sajandite.
Hiiumaa Muuseumis toetab Uneversumi väikenäitust Eesti Filmi Instituut.

Virtuaalnäitus „Unelood”

Maailm meie ümber muutub tohutu kiirusega, kuid nii nagu sajandeid tagasi meie esivanemad, näeme ka meie unenägusid. Näitus „Unelood“ toob vaatajani une müstilisema poole – unenäod. Unenäod on meie teaduspõhises maailmas ikka veel midagi, mida lõpuni lahti seletada ei osata. Ometi on nad argine osa meie igapäevaelust ja püüd neid mõista ning tõlgendada on olnud osa inimkultuurist juba väga pikka aega. Unenäod on justkui mingi müstiline privaatsfäär, mida lõpuni jagada ei ole võimalik. Iga unenägu, kui nähtus on märksa kihilisem kui esialgu tundub, see võib kätkeda endas päevasündmusi, mälestusi, unistusi aga ka hirme. Näitus „Unelood“ viib vaataja teekonnale läbi unenägude mineviku ja oleviku. Virtuaalnäitusel on ümmarguste piltide taha peidetud kümneid eestlaste unenägusid (avanevad pildil klikkides). Näituse illustratsioonid on valminud koostöös Sally Stuudio ja Pelgulinna Gümnaasiumi laste ja noortega. Vaata virtuaalnäitust siin!

Tervisemuuseumi Uneversumi näituse tegid:
Kuraator: Ülle Kask
Konsultant: Erve Sõõru MD, PhD (tervisetehnoloogia), kopsu- ja unearst
Haridusprogramm: Liis Raadla
Graafiline kujundus: Liisi Reitalu (Dada AD), Ranno Ait (WWW Stuudio)
Keeletoimetus: Hille Saluäär

Unenägude virtuaalnäitus “Unelood”
Kuraator: Anna Rinaldo
Illustratsioonid: Sally Stuudio, Tallinna Pelgulinna Gümnaasium

Ameerika Ühendriikide merejalaväe žetoonide näitus Pikas Majas

USA merejalaväe (US Marine Corps) väljastatav Marine Coin ehk challenge coin on auväärne sümbol, mida kasutatakse eriliselt väljapaistvate teenete või panuse tunnustamiseks. 

Marine Coin antakse välja, et austada nende tööd, kes toetavad USA diplomaatilisi esindusi ja suursaadikuid üle maailma. 

Sageli antakse seda tänutäheks või erilise austusavaldusena merejalaväelastele ja partneritele, kes on panustanud USA diplomaatiliste missioonide ja julgeoleku tagamisse.

Marine Coin’i kujundus on väga läbimõeldud ja sellele kantakse tihti sümboleid, mis peegeldavad USA merejalaväe väärtusi, nagu au, julgus ja lojaalsus. Müntidel võib olla ka regioonile või konkreetsele missioonile viitavaid elemente, et tähistada just selle konkreetse saatkonna või diplomaatilise esinduse tegevust, mille juures merejalaväelased teenivad. 

Müntide disain võib olla kohandatud konkreetse missiooni jaoks, sisaldades sümboleid, mis viitavad vastuvõtjariigi kultuurile või diplomaatilise missiooni eripärale.

Tavaliselt antakse Marine Coin edasi käepigistuse saatel, muutes selle edasiandmise akti pidulikuks ja meeldejäävaks. See traditsioon sümboliseerib tugevat sidet ja lugupidamist, mida USA merejalaväelased jagavad oma liitlaste ja diplomaatiliste partneritega ning peegeldab Marine-ide rolli USA julgeoleku ja diplomaatiliste huvide kaitsmisel kõikjal maailmas.

Käesolev näitus on koostatud Riho Lutteri erakollektsiooni baasil.