Hõbehiidlased – Hiiumaa fotograafia ajalugu Tänu fotopärandile on meil võimalik oma silmaga vaadata tagasi möödunud sajandi-pooleteise Hiiumaale ja hiidlastele. Jäädvustatud vaated aitavad meil paremini mõista ja mõtestada möödunut, andes aimu nii murrangulistest kui märkamatutest muutustest meie ümber. Portree- ja grupifotod toovad meie silma ette esivanemate näojooned, riietuse, tööd ja kombed – nende rõõmu ja leina. Kuigi retušeerimine on sama vana kui fotokunst, on analoogfoto siiski vältimatult kõige tõetruum ning massilisem visuaalne allikaliik. Fotograafia sai 19. sajandi jooksul võimalikuks tänu hõbedasoolade valgustundlikkusele, mis fotoemulsioonina klaasile või paberile kantuna võimaldavad silmnähtavat pilti jäädvustada. Justnimelt hõbedasoolade järgi on Hiiumaa vanad fotograafid nimetatud sellel näitusel hõbehiidlasteks. Piltnikud ise jäid kaadri taha, kohati täiesti tundmatuteks. Fotograafi silmast aga sõltus see, mida ta pidas pildistamise vääriliseks, tema koolitusest ja kogemusest tulenes piltide teostus, teenistusest ja rahakotist tema töövahendid, -ruumid ja materjalid. See näitus püüab valgust heita neile kaamera taha ja pimikusse varjunud inimestele, tänu kellele on Hiiumaal fotopärandit, mida me uudistada, uurida, süstematiseerida ja kasutada saame. Näitus räägib peamiselt Teise maailmasõja eelse Hiiumaa elukutselistest piltnikest, kuid välja on toodud ka mõningad hobifotograafid, kellel oli oma signatuur või kelle fotokogud on jõudnud Hiiumaa Muuseumisse. Kõik näitused