Tõusud ja mõõnad – Hiiumaa tööstusliku kalapüügi lugu 1945-1991 Tahkuna tuletornis on avatud näitus „Tõusud ja mõõnad – Hiiumaa tööstusliku kalapüügi lugu 1945–1991“, mis räägib loo tööstusliku kalapüügi tekkest ja arengust Hiiumaal ning selle mõjust saare sotsiaalsetele ja kultuurilistele oludele, mis ei jätnud puutumata ühtki toonast hiidlast. Hiiumaal on kala püütud sajandeid, kuid tööstusliku mõõtme sai püük alles 1940. aastatel, kui rannapüügis võeti laialdasemalt kasutusele seisevnoot. Tänu sellele uuendusele suurenesid oluliselt püütava kala kogused, kuigi töökorraldus sarnanes küllaltki palju esiisade aegadel levinud olnud tööviisidega. Järgmine oluline uuendus oli traalpüügi arendamine Läänemerel, millele seadsid oma piirid toonased tehnilised võimalused. Traalpüük ei olnud uudne kalapüügiviis vaid hiidlastele, vaid oli kogu Eestis võrdlemisi vähe levinud. See lõi soodsa pinna erinevate katsetuste tegemiseks ka siin. Kolmanda verstapostina võib näha ookeanikalandust, mis sai alguse 1960. aastatel, kui siit samast Hiiumaalt hakati korraldama kalapüüki tuhandete kilomeetrite kaugusel ookeanil. Katsetused merel tõid kaasa edu, mille kõige otsesemaks väljenduseks oli sissetulekute tõus. See aga omakorda aitas olulisel määral areneda eluolul ja kultuuril Hiiumaal. Kui arvestada, et kalapüük pole vaid töö merel, vaid enne püüki tuleb teha reisiks ettevalmistusi, valmistada püüniseid ning püügi järel töödelda kala, saame kokku pidevalt ligi 1000 inimest otseselt puudutanud masinavärgi. Rohkete fotodega ilmestatud näitus…

Käina kirik, kihelkond, vald ja vallakohus Avatud 3. juunist kuni 22. augustini 2026Rudolf Tobiase majamuuseum, Käina Hiiumaa Muuseum kutsub avastama Käina mitmekesist minevikku – näitust, mis heidab valgust piirkonna kujunemisele läbi kiriku, kihelkonna, vallavalitsuse ja vallakohtu prisma. Käina on olnud sajandite jooksul Hiiumaa halduslik ja usuline tugipunkt – siit juhiti suurt osa saarest, siin asus Eesti ala suurim kirikumõis ning siin peeti legendaarseid kohtuistungeid. Näitus tutvustab Käina kivikiriku ehituslugu, kirikuelu ja rahva usukombeid, kihelkonna ja valdade kujunemist ning vallakohtu igapäevatööd ja värvikaid seiku. Esile tõusevad ka isiklikud lood, näiteks köster Johannes Tobiasest – helilooja Rudolf Tobiase isast –, kes pidas lühikest aega vallakohtu kirjutaja ametit. Avatud kolmapäevast laupäevani kell 10–17Info: +372 5323 3855 Näitused