Uudised muuseumis

kassari-muuseumimaja

Arheoloogilised välitööd Eestis 2023 – rändnäitus Kassari muuseumimajas

Arheoloogilised välitööd Eestis 2023. Näitus Kassari muuseumimajas 16.04 – 12.05.2024. Hiiumaa Muuseumi Kassari näitusemajas on 16. aprillist avatud Eesti Arheoloogide Liidu rändnäitus 2023. aastal läbi viidud olulisematest arheoloogilistest välitöödest. Igal aastal toimub Eestis 200–250 arheoloogilist uuringut. Enamik neist on väiksemat sorti päästekaevamised, mille tähendus mineviku uurimises avaldub pikema aja jooksul. Suuremate tööde puhul saab esmaseid tulemusi seevastu tutvustada peatselt pärast uuringute lõppu ja leidude korrastamist. Tänavusel näitusel tutvustatud 19 uuringut üle Eesti, mille hulgas on nii matmispaikadel, muinas- ja keskaegsetel linnustel, asulakohtadel, kesk- ja uusaegsetes linnades ja merel toimunud uuringuid. Hiiumaal tutvustavad Monika Reppo ja Martin Malve Kärdla hiiurootslaste kalmistu ja kabeli täpse asukoha selgitamiseks korraldatud välitöid, millele eelnes töö arhiivimaterjalidega. Hobiotsijate leidudest väärivad esile toomist Virumaalt Rahkla külast leitud pronkskausid. Hiiumaa Muuseum lisab omalt poolt näitusele Kassarist leitud pronksist kirve. Näitus jääb Kassaris avatuks 12. maini Meeskond: Korraldaja: Eesti Arheoloogide Liit Autorid: uuringuid juhatanud arheoloogid Sisutoimetajad: Arvi Haak (Tartu Linnamuuseum) ja Ulla Kadakas (Eesti Ajaloomuuseum) Keeletoimetaja: Hille Saluäär (Antenna Translations OÜ) Kujundaja: Jaana Ratas (Ratas & Ratas OÜ) Toetajad: Eesti Kultuurkapital Arheograator OÜ Arheoloogiakeskus MTÜ Arheox OÜ Muinasprojekt OÜ Kassari muuseumimaja

Loe veel
hiiumaa-muuseum

Kaljo Põllu “Ürgseid algelemente ehk arhetüüpe otsides” – uus näitus Pikas Majas

Kaljo Põllu “Ürgseid algelemente ehk arhetüüpe otsides” Näitus Pikas Majas 12.04. – 16.06.2024. Kaljo Põllu sündis 28. novembril 1934. aastal Hiiumaal Kopa külas. Eesti kunstiellu tuli ta 1962. aastal klaasikunstnikuna, kuid sai mõne aja pärast tuntuks hoopis oma jõuliste soome-ugri teemaliste graafikasarjadega nagu „ Kodalased“, „Kirgastumine“ jt. Aastail 1998-2001 valmis Kaljo Põllul terve sari maale, mille sisuks erinevad märgid ja ornamendid. Need sümbolid ja kujundid on saatnud inimkonda aegade algusest peale. Ja mis peamine, selliseid ornamente võib leida paljude rahvaste kultuurist. Tegemist on kindlasti eriliselt kirkavärvilise sarjaga, mis võtab omal moel kokku kunstniku otsingud rahvakultuuri alglätteid otsides, olgu Eestis või teiste Soome-ugri rahvaste juures. Igat tööd saadab selle sisulist külge avav või täiendav fotokollaaž, mis muudab need ajastut silmas pidades moodsaks. Just see näitus kinnitab, et kunstniku näol oli tegu omamoodi visuaalse rahvakultuuri kollektsionääriga nagu nimetas teda kunagi oma uurimuses Riin Kübarsepp. Pikk Maja

Loe veel

“Ära seda lindile võta!” : Helisalvestised kalevivabriku tööliste meenutustega

„Ära seda nüüd lindile võta!“ : Helisalvestised kalevivabriku tööliste meenutustega Autor: Mart Mõniste 20.03.2024 Salvestisi on Hiiumaa muuseumi kogus 72, neist videosalvestisi 13 ja helisalvestisi 59. Helisalvestised jagunevad omakorda: heliplaadid (šellak ja vinüül), helikassetid, CD ja DVD plaadid. Mõned vinüül- ja CD-plaadid on ka arhiivraamatukogus trükiste lisadena. Ühtegi kassett- ega lintmagnetofoni kogus ei ole, küll on arvel 32 raadiot ja 9 grammofoni. Audiokassette on salvestiste kogus 23, neist enamus ehk 19 helikassetti (HKM 4719 S37 – S55) on Kärdla kalevivabriku tööliste mälestuste salvestused. Mälestusi Kärdla kalevivabrikust – trükis ja kassetid. Foto: SA Hiiumaa Muuseumid Mälestusi käisid 1999. aastal salvestamas Evald Teras (1929‑2009) ja Leonid Spassov (1947‑2014). Mõnel salvestusel on kuulda, et osales ka Jaanus Kõrv (1953‑2020). Leonid Spassovi kirjapanduna ilmusid need meenutused aastatel 1999-2000 ajalehes Hiiumaa. Aastal 2003 avaldati artiklid eraldi raamatuna „Mälestusi Kärdla kalevivabrikust“. Nagu Evald Teras raamatu saatesõnas märgib, oli raamatu ilmumise ajaks juba mitu jutustajat meie seast lahkunud. Seega oli tõesti viimane hetk selliste mälestuste salvestamiseks ja tuleb tagantjärele ainult imestada, miks seda ei tehtud varem. Olid ju helisalvestuseks sobivad magnetofonid kättesaadavad juba 30-40 aastat varem, alates 1960. aastatest. Iseasi, et magnetsalvestused ei säili igavesti ja kustuvad aja jooksul. Magnetlindil salvestuse elueaks peetakse 20-30 aastat, nii et 50-60…

Loe veel

Loe veel