Uudised muuseumis

muudatus

12. juuni lahtioleku muudatus

Sel kolmapäeval on Pikk Maja ja Kassari muuseumimaja suletud! Ootame teid Mihkli talumuuseumis (10.00-18.00), R. Tobiase majamuuseumis (10.00-17.30) ja Tahkuna tuletornis (10.00-19.00). Suviste kohtumisteni!

Loe veel

Kärdla: rootsi küla, saksa alev, eesti linn

Kärdla näitus Kärdla esmamainimise 460. aastapäeva puhul avasime Pika maja galeriis uue püsinäituse. Ajaloolised kaardid, fotod ja lood juhatavad huvilise läbi rootslaste talutoa, sakste tööstusalevi ning eestlaste linnakaupluse.  Rootsi toas võib uurida muuseas 1564. aasta Hiiumaa maaraamatu lehekülgesid ning Hiiumaa metsavahtide kaarti aastast 1593, mis on ka esimene dateeritud Rootsi kuningriigis valmistatud maakaart. Lisaks saab proovida, kuidas kõlab hiiu kannel.  Vabrikuhelide taustal tutvuda Kärdla kalevivabriku looga rajamisest hävimiseni, selle korralduse ja toodangu, aga ka asula tekke ja elanike seisuse-elukommetega.  Kärdla linnaks saamise lugu on jutustatud kõrvuti Kärdla tarbijate ühingu ajalooga, mida võib pidada Kärdla demokraatlikuks vundamendiks. Eksponeeritud kaubavalik võib pakkuda äratundmisrõõmu mitmetele põlvkondadele.  Näitus üritab hõlmata pea pooletuhande aasta jagu Kärdla ajalugu, mis kannab endas nii vabadust kui orjust, loomist kui hävingut, nuttu kui naeru. Pikk Maja

Loe veel

Pörgokärbeste vanamoor ehk noppeid Hiiumaa mesinduse ajaloost

Põrgokärbeste vanamoor ehk noppeid Hiiumaa mesinduse ajaloost  Mesi oli kaua aega pea ainus magusaine Eestimaa elanike toidulaual. Mee saamine pole aga kunagi olnud lihtne ülesanne. Esimesed hetkel teada olevad Hiiumaalt pärinevad kirjalikud allikad, kus on mainitud mett, pärinevad 16. sajandist. Salinõmme talupoja koormiste nimekirjas on lisaks paljudele teistele toiduainetele (nt kaer, soolakala, või) mainitud ka mett. Rootsi ajal viljeleti ilmselt metsmesindust, mille puhul mesilasperesid peeti kasvavate puude õõnsustes. Kodumesinduse ajajärgu alguseks loetakse 18. sajandit, mil õõnestatud puupakud (pakktarud) toodi kodu lähedale ja paigutati maapinnale. 20. sajandil lisandunud kärjeraamide kasutamise oskus liigitus juba „moodsa mesinduse“ alla. Teise maailma sõja tekitatud muutused taluelus lõpetasid mesilaste pidamise traditsiooni paljudes Hiiumaa peredes. Alles taasiseseisvunud Eestis hakkasid paljud hiidlased taas mesilasi pidama. Käesoleva näituse tekstid on valdavalt koostatud Erna Ariste 1933. aasta Hiiumaa välitööde päeviku põhjal (ERM EA 18:1). See oli aeg, kus pakktaru hakkas tasapisi raamtaru ees taanduma, kuid traditsioonilised võtted olid veel igapäevaselt kasutusel. Kõige suurem erinevus saja aasta taguse ajaga on tõsiasi, et pakktarudest mee võtmisel mesilaspere hukati väävlisuitsuga. Tänasel päeval on mesilane aga kodulooma eest; temast on saanud puhta looduse indikaator ja käilakuju. Näituse koostaja: Kadri Kuusk Kujundus: Kadri Kuusk, Jaanika Kuusk Suured tänud: Aado Aasma, Tiit Arusoo, Vendo Liit, Ivar…

Loe veel

Loe veel