Hiiumaa Muuseumi kollektsioon sai alguse Leisu ja Mänspäe kooli koduloolistest kogudest, mis toodi peaaegu täies mahus üle loodavasse koduloomuuseumisse. Hiiumaa esimese muuseumi rajaja oli innukas koduloolane ja kooliõpetaja Volli Mäeumbaed. Tema eestvedamisel avati Kassari mõisa moonakate majas 28. mail 1967. aastal Hiiumaa Muuseum. Tänasel päeval on Hiiumaa Muuseumi kollektsioonis üle 34 000 museaali.

Leisu ja Mänspäe kooli koduloonurgast toodud esemed olid valdavalt kohalike laste toodud, see kallutas tugevasti talupojakultuuri esindatust kollektsioonis Lõuna-Hiiumaa suunas. Hiljem on püütud leida etnograafiakogus puuduolevat esemelist esindatust ka muudest Hiiumaa piirkondadest. Etnograafilise kollektsiooni üheks haruldasemaks esemeks on puulüpsik, mille põhja alla on lõigatud aastaarv 1510. Tegu on ühe vanima dateeritud puunõuga Eestis.

Ajaloolise kogu esemed on valdavalt tööstuslikku laadi ning valmistatud erinevatest materjalidest, eri ajastutel. Mitmekesine kogu sisaldab mööblit, lauanõusid, raadioaparaate, muusikariistu, liturgilisi esemeid. Siit kogust väärivad esiletõstmist nii Ungern-Sternbergide vapiga hõbekann, Juhan Maakeri torupill kui ka Eesti kõige suurem laiaistmeliste kiiktoolide kollektsioon.

Tekstiilikogusse kuuluvad lisaks hiidlaste seljariietele ka tarbetekstiilid, aksessuaarid, jalatsid ja lipud. Rahvarõivaste huvilised saavad originaalesemetega tutvuda Pikas Majas, kus asub ka Hiiumaa rahvarõiva nõuandekoda.(siia tuleb link, kui see nõuande koja tekst valmis saab)

Kunstikogus on esindatud peaaegu kõikide Hiiumaalt pärit kunstnike looming. Eriti väärtuslik on Ülo Soosteri noorpõlveaegne looming, kuid esindatud on nii Aarne Miikmaa, Kaljo Põllu, Paul Kamm, Ott Lambing jt. Hiiumaa Muuseumi arhiivikogus on üle 6000 museaali, mis vahendavad hiidlaste elu-olu. Väärtuslikemaiks kogu osadeks on Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergi majanduspäevik, Kanada Hiidlaste Seltsi arhiiv, hiiu murdekeele sedelid ja Arnold Sergo arhiiv.

Fotokogu annab hea ülevaate Hiiumaast 20. sajandil. Kogu suurimaks rikkuseks on Kärdla kalevivabriku omaniku Ernst Otto Adam von Ungern-Sternbergile kuulunud klaasnegatiivide kogu. Alates 2022. aastast on muuseumis avatud ka digifotokogu, kus hoiustatakse vaid digitaalsel kujul olemasolevaid museaale.

Kogude üldilmet on mõjutanud samuti muuseumi koosseisu kuuluvad filiaalid.

• Alates 1973. aastast kuulub Hiiumaa Muuseumile Eesti kontserdimuusika ühe rajaja Rudolf Tobiase sünnikodu Käinas
• 1987. aastast Põhja – Euroopa arhitektuuri haruldase näitena Mihkli taluhoonete kompleks Malvaste külas.
• 1988. aastal pärandati testamendiga Hiiumaa Koduloomuuseumile Kroogi talu – 1930-ndatest aastaist pärinev kommunistlikust küüditamisest mõjutatud perekonna ainulaadne elamukompleks Valgu külas.
• 1998. aastast on muuseumi peamajaks Pikk Maja – endine Kärdla Kalevivabriku direktorite maja. Kõik see on andnud Hiiumaa Muuseumile võimaluse tutvustada läbi muuseumihoonete, esemete ning paikade möödunut ja tänast päeva.

Hiiumaa Muuseumi kogud on mõeldud uurimistööks, ideede andmiseks uusloominguks, näituste koostamiseks, pedagoogilisteks ja muudeks inspireerivateks tegevuseks.  

SA Hiiumaa Muuseumid muuseumikogu korralduse põhimõtted