Emmaste vana rahvamaja rajamisest
10.01.2025
Autor: Eimar Tärk
Möödunud suvel Emmaste keskuses tuure tehes sai ka muuseum juurde uut teavet, materjale ning uurimisküsimusi. Suured tänud kõigile osavõtnutele ning oma mälestuste jagajatele! Huvitava küsimusena sai üles märgitud Emmaste vana rahvamaja päritolu. Paljud mäletavad veel rahvamaja lõpuaegu, kuid sõjaeelsest ajast pajatab vaid pärimus. On küll üldteada, et maja toodi kohale lahtivõetuna, kuid kustkohast? Selles osas leidub mitu erinevat varianti. Kas rahvamajaks toodi piirivalvehoone Lepikult, kordoni tall Sõrult või helgiheitjahoone Tohvrilt? Kuigi see oli ajendav küsimus, siis ei jäänud see kaugeltki ainsaks leitud vastuseks.
Suur oli siinkirjutaja rõõm leida niivõrd esinduslikke allikaid, mis rahvamaja asutamisele valgust heidavad. Esiteks leidub Rahvusarhiivis, Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi Riigivaranduste Osakonna fondis säilik Emmaste Noorsoo Edendamise Seltsi seltsimaja ostu kohta, teiseks on Hiiumaa Muuseumi arhiivkogus hoiul kollektsioon Emmaste seltsi peoaruandeid ning kirjavahetust. Need andis muuseumile üle vana rahvamaja viimane juhataja Helle-Mare Kõmmus 1999. aastal.
Tsaariaegsete juurtega Emmaste Noorsoo Edendamise Selts registreeriti Saksa okupatsiooni ajal 1918. aasta septembris. Võimalik, et seltsi ametlik registreerimine oli vajalik maja hankimise jaoks, sest oktoobris ostetakse sakslaste käest ära Tohvri külas asunud poolelijäänud Vene rannakaitse raadiomaja. 17. oktoobril on Saksa okupatsioonivõimude Lõuna-Hiiumaa ametieestseisja Lessel väljastanud seltsile tšeki 1224 marga tasumise kohta. Veel enne sakslaste lahkumist, 3. novembril 1918, moodustatakse seltsi ehituskomisjon koosseisus Voldemar Emeljanov, Markus Lippu, Peeter Kruusi, Theodor Seppel, Georg Kõmmus, August Tärk ja Rudolf Vähi. Vabariigi sisseseadmise ja Nõukogude Venemaaga sõja puhkemise taustal jäi asi ootele. Kuna enamik komisjoni liikmeid mobiliseeriti peagi Eesti Vabariigi vägedesse, valiti 9. veebruaril 1919 uus ehituskomisjon koosseisus Voldemar Bardiam, Peet Põllu, Jaan Sein, Erich Virnhoff ja Bernhard Tärk. Ehituskomisjonide tööst täpsemad allikad puuduvad.
Raadiomaja kuulus algselt Peeter Suure merekindluse suurtükipatarei Nr. 34 juurde, mille positsioonid jäävad tänapäeval Hindu küla piiresse. Kui betoonist kahurialused ja rinnatised on siiani nähtavad ning ka muinsuskaitse all, siis raadiomaja ning selle juurde kuulunud raadiomasti algne asukoht on teadmata. Merekindluste ehituse dokumentatsioonist on Eestis säilinud vaid murdosa, 1937. aastal läbi viidud suurtükipositsioonide kaardistamisel raadiomaja vundamenti ning raadiomasti asukohta märgitud ei ole.
25. veebruaril 1919 saatis Emmaste Noorsoo Edendamise Seltsi eestseisus Lääne maakonna ülemale palvekirja majaostu kinnitamiseks uue valitsuse poolt. Sellest kirjast leiame ka täpsema kirjelduse hoonest ja selle seisukorrast. Traadita telegraafi ehk raadiomaja hakati Vene vägede poolt Tohvrile püstitama 1917. aastal, sakslaste pealetungi tõttu jäi ehitus pooleli. Ehituseks olevat kasutatud juba pikemalt ilma käes seisnud palke. Püsti said seinad ja kolm telliskivikorstent, puudu oli katus, laed, põrandad, aknad-uksed ja ahjud. Dessandi ajal said seinapalgid veel mürsukildudest kahjustada. Selts palus kiiremas korras omandi tõendamist ja luba mädanema kippuva hoone teisaldamiseks.
Juba 14. märtsil 1919 andis Eesti Ajutise valitsuse riigivarade ülevõtmise komisjon seltsile loa maja äravedamiseks ja Nõmmel ülesehitamiseks, ostuleping ja omandi kinnitamine jäeti hiljem lahendamiseks. Märtsi lõpul käisid Emmaste vallavanema abi M. Põld ja Georg Kaup eksperdina Tohvril maja vaatamas. Kinnitati, et seinapalgid olid mitmest kohast mädanema läinud ning läbi lastud. Kapten Kaup hindas ehituse väärtust 1100 margale ehk sisuliselt kinnitas seltsi makstud hinna õigsust. Miks just Georg Kaup hoonet hindama kutsuti, ei ole teada. Ehk oli vallalgi huvi ettevõtmist toetada – elas Kaup ju ise planeeritud seltsimaja krundist kiviviske kaugusel ning tema õde Marie oli Emmaste Noorsoo Edendamise Seltsi esimehe Priidu Onno naine. Riigiametnikele esitlemiseks sai aga dokument varasemalt avalikke hooneid ehitada lasknud maineka kaugsõidukapteni allkirja.
Maja ehitati Priidu Onno kaupluse (endise Nõmme kõrtsi) ja Nõmme algkooli vahele. Krunt pidi olema varasemalt Emmaste mõisalt välja renditud. Täpsemalt ei ole teada, et kuidas kulges hoone äravedu ja ülesehitamine, kes ehituse teostasid ning mis see maksma läks. Igatahes oli 1919. aasta lõpuks maja kasutatav ning toimus avapidu. 15. detsembril 1919 saatis seltsi ehituskomisjoni liige, aprillikuus Inseneripataljoni mobiliseeritud Bernhard Tärk seltsi juhatusele kirja, milles ta õnnitles liikmeid seltsimaja valmimise ja avapeo puhul. Olgu see kiri siin välja toodud, kuna see ka tänapäeval meid kõnetada võib:
Sõjaväljal 15 Dets. 1919 a.
Emmaste Noorsoo selts!
Tervitan teid nende ridadega uue seltsimaja esimese pidu puhul ja soovin õnne jõudsaks edenemiseks!
Edenemine aga ei tule ilma püüdmiseta! Seepärast võidelge – teie noored – võidelge! Ärge jääge ükskõikselt ja külmalt vahtima – nüüd, kui kõik rahvad võitluses on; ka seal rahulikus maanurgas on võitlus väga tähtjas, sest terve elu on üks võitluse väli! Ma ei soovita teile sellega mitte pussi ega rusika võitlust, aga ma soovin teile õnne selleks, kes te veel vabad olete, et vaba aega tarvitada jõu ja teadmise kogumiseks, et suurilm teile mitte väga võeras ei saaks olema – kui saatus teitest mõndagi kodukonnast välja kutsub. Teil on veel aeg lõbutseda ja pidutseda… sest noorus ja nali on lahutamatud seltsilised.
Nüüd on teil uus seltsimaja ja seal püüdku igaüks endale maitset valmistada ja võtku tungivamalt osa, kui seni ajani seda tehti. Uuendage iseendid ja aidake kaasa pidude toime panemisel, näitemängudel, laulukooridel jne. ja viige elusse need luuletaja hüüd sõnad:
Ärgakem siis Eesti pojad
Eesti tütrad ühtlasi
Ehitagem Eesti kojad
Lilledega kaunisti jne
Kui seltskonnal on üks meel ja osavõtliku püüdmist – siis on nende koda ka lilledega ehitud.
Seda soovib teile osavõtlik suguvend
Bernhard Terk
(adress Ins. Pat. Telegrahvi rood III kaabeli jagu)
Kuigi ta oli väeteenistuses, siis telegraafiroodu telefonistile käisid kodukandi uudised ilmselt võrdlemisi kiiresti kätte. Otsesemad teated avapeo kohta puuduvad – võimalik, et üritus oli tasuta ning seega ei vajanud ülesmärkimist. Esimene peoaruanne Emmaste-Nõmme seltsimajast pärineb 26. detsembril 1919 toimunud jõulupeost. Pidu müüdi 496 piletiga praktiliselt välja, inimesi oli kohal ehk rohkemgi. Maja edasise ehitamise peale kulus ära ka enamik 1920. ja 1921. aasta eelarvest, sissetulekud tulenesid peamiselt arvukatest peoõhtutest.
Kus aga korraldas selts üritusi enne seltsimaja avamist? 1919. aasta veebruarist augustini on säilinud aruanded kaheksast peost, millest vaid kahe puhul on märgitud toimumiskoht. Jaanipidu koos teatrietendusega korraldati 24. juunil Saaremaal Leisis ning 31. augustil viidi läbi peoõhtu Käina vallamaja saalis. Emmastes kasutati tõenäoliselt Nõmme algkooli ruume. Enne oma maja valmimist on läbivalt peoõhtute kuludesse määratud vallalt pinkide rentimine ning nende edasi-tagasi vedu, seega võib arvata, et Metsalaukal asunud vallamaja ruume ürituste tarbeks ei kasutatud.
1920. aastad olid seltsi jaoks keerulised nii vaimses kui majanduslikus mõistes, kuid ometi suudeti edasi rühkida ja oma maja säilitada. 1930. aastail osteti krunt riigilt välja, teostati küttesüsteemide ümberehitus ning laiendati ruume näitemängude esitamise tarbeks. Seltsimaja hakati kutsuma Emmaste rahvamajaks. Teise maailmasõja aegse Saksa okupatsiooni perioodil kasutati rahvamaja laatsareti ning sõjaväe hobusetallina. Nõukogude aja algul rahvamaja korrastati ning rakendati kollektiviseerimise vankri ette. Riikliku kurtuuripoliitika käsuliinid ning vabariigiajaga vägagi sarnane isetegevuse püüd käisid rahvamajas käsikäes kuni uutmisajani. Emmaste vana rahvamaja lammutati uue rajamise hoos 1987. aastal.
Täpsemalt saab Emmaste Noorsoo Seltsi rajamisest, tegevusest ning üritustest sõjaeelses rahvamajas lugeda järgmisest Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi toimetiste numbrist. Kui lugejaist kellelgi leidub sõjaeelse Emmaste seltsimaja kohta dokumente, fotosid või muid materjale, paluks jätta kiri meiliaadressile eimar.tark@hiiumaamuuseum.ee.