„Ära seda nüüd lindile võta!“ :
Helisalvestised kalevivabriku tööliste meenutustega

Autor: Mart Mõniste
20.03.2024

Salvestisi on Hiiumaa muuseumi kogus 72, neist videosalvestisi 13 ja helisalvestisi 59. Helisalvestised jagunevad omakorda: heliplaadid (šellak ja vinüül), helikassetid, CD ja DVD plaadid. Mõned vinüül- ja CD-plaadid on ka arhiivraamatukogus trükiste lisadena. Ühtegi kassett- ega lintmagnetofoni kogus ei ole, küll on arvel 32 raadiot ja 9 grammofoni. Audiokassette on salvestiste kogus 23, neist enamus ehk 19 helikassetti (HKM 4719 S37 – S55) on Kärdla kalevivabriku tööliste mälestuste salvestused. 

Mälestusi Kärdla kalevivabrikust - trükis ja kassetid. Foto: SA Hiiumaa Muuseumid

 

Mälestusi käisid 1999. aastal salvestamas Evald Teras (1929‑2009) ja Leonid Spassov (1947‑2014). Mõnel salvestusel on kuulda, et osales ka Jaanus Kõrv (1953‑2020). Leonid Spassovi kirjapanduna ilmusid need meenutused aastatel 1999-2000 ajalehes Hiiumaa. Aastal 2003 avaldati artiklid eraldi raamatuna „Mälestusi Kärdla kalevivabrikust“. Nagu Evald Teras raamatu saatesõnas märgib, oli raamatu ilmumise ajaks juba mitu jutustajat meie seast lahkunud. 

Seega oli tõesti viimane hetk selliste mälestuste salvestamiseks ja tuleb tagantjärele ainult imestada, miks seda ei tehtud varem. Olid ju helisalvestuseks sobivad magnetofonid kättesaadavad juba 30-40 aastat varem, alates 1960. aastatest. Iseasi, et magnetsalvestused ei säili igavesti ja kustuvad aja jooksul. Magnetlindil salvestuse elueaks peetakse 20-30 aastat, nii et 50-60 aasta vanust magnetsalvestust tõenäoliselt originaallindilt enam algses kvaliteedis kuulata ei õnnestu. Neilgi 1999. aastal lindistatud kassettidel hakkas see aeg täis saama, seega oli päris viimane aeg salvestused digiteerida. 

Mälestuste salvestamiseks kasutatud erinevad helikassetid. Foto: SA Hiiumaa Muuseumid

Kasutatud on ainult Jaapani päritolu helikassette, enamus TDK, mõned ka Sony ja Maxell, salvestuskiirus on tüüpiline 4,76 cm/s. Tüüp 90 kassette (2 x 45 min) on 8, tüüp 60 kassette (2 x 30 min) on 11. Kassetid on korduvalt üle salvestatud, mis tollal oli täiesti tavaline. Lisaks kalevivabriku mälestustele kostab kassettidelt kohati Leonid Spassovi ajakirjanikutöös tehtud intervjuusid ja salvestusi. Digiteerimisel on ümber võetud kogu lintidel olnud salvestus, ka varasemad ja kalevivabrikusse mittepuutuvad jutuajamised. Kokku oli 19 kassetil salvestisi 19 tundi 41 minutit. Tühja ruumi oli üle kolme tunni, see on digimisel välja jäetud. Salvestuse alguses või lõpus olevaid tühikuid on lõigatud, et need ei oleks pikemad kui 10 sekundit.

Salvestused on tehtud Leonid Spassovi diktofoniga, mida ta kasutas ka ajakirjanikutöös. Ajalehe Hiiumaa toimetuses töötas Leonid Spassov kuni 1997. aasta maikuuni, vabakutselisena tegi kaastööd kuni 2000. aasta alguseni. Spassovi isikliku diktofoni kohta täpsem info puudub, kuid milleeniumivahetuse paiku leidis ajalehe Hiiumaa toimetuses kasutust muuhulgas ka üks Aiwa TP-560 diktofon. 

Ajalehe Hiiumaa toimetuses kasutatud diktofon Aiwa TP-560. Erakogu. Foto: SA Hiiumaa Muuseumid

Magnetlintide kasutamisel oli suureks probleemiks lintide venimine. Eriti ilmnes see nõukogude päritolu magnetofonide kasutamisel. Kui magnetofon oli reguleerimata, võis see lindi nii välja venitada, et see ei mahtunud enam poolile ära. Kassettides kasutatav lint on aga makilindist õhem ja veojõu suhtes veelgi tundlikum. Ilmselt Leonid Spassovi diktofon ei olnud eriti kvaliteetne toodang või oli juba žurnalistikast kulunud. Kui kassetile on mahtunud mitme minuti jagu rohkem salvestust kui nominaal ette näeb (30 min asemel 32 min või 45 min asemel 47 min), siis saab see olla ainult lindi väljavenimise tagajärg. 

Salvestuste tehniline kvaliteet on kõikuv. Ilmselt ei ole kasutatud välist mikrofoni, kohati kostab lindilt diktofoni mootori müra!? Paaris kohas on salvestuses pikad tühikud – ei olegi aru saada, kas tegemist on tehnilise rikkega, on salvestamine kogemata kinni pandud või hiljem kustutatud. Väga palju kostab segavat taustamüra – kohvitasside ja -lusikate kõlin, kohvikannu mulksumine, toolidega kolistamine, kõrvaliste inimeste hääled jms.

Järgnevalt mõned helinäited salvestistest, andmaks aimu salvestuse tehnilisest kvaliteedi tasemest:

Kõneleb Agnes Tarning

Kõneleb Alice Aaslepp

Kõneleb Erna Kuusiku

Kõneleb Evlalia Afonina

Kõneleb intervjueerija
Evald Teras

Play Video
Play Video
Play Video
Play Video
Play Video

Lõik helisalvestisest
HKM 4719:2 S38 

Lõik helisalvestisest
HKM 4719:4 S40 

Lõik helisalvestisest
HKM 4719:6 S42

Lõik helisalvestisest
HKM 4719:16 S 52

Lõik helisalvestisest
HKM 4719:18 S54

Salvestuse alguses ei ole tutvustatud rääkijaid ega mainitud kuupäeva. Seega on esinejaid võimalik tuvastada ainult raamatus avaldatud tekstide aluses, leides kokkulangevusi. Kassettidel ja karpidel ei ole mitte ühtegi märget esinejate või salvestusaja kohta. Ka see on täiesti tüüpiline tollane praktika – kassett oli ju korduvkasutuses ja sellepärast ei olnud mõtet silti üldse sodima hakata. Esinejad on tuvastatud salvestiste arvelevõtmisel muuseumis.

Digiteerimisel ei olnud ajaliselt võimalik kõiki salvestusi järjest läbi kuulata ja sisuliselt hinnata. Pistelise kuulamise järgi võib arvata, et kalevivabrikusse puutuv osa on enamuses kirja pandud ning raamatus avaldatud. Raamatu teksti on muidugi toimetatud ja tihendatud, aga see tuleb lugemisel ainult kasuks. Välja on jäetud kohad, kui jutt on kaldunud muudele teemadele, kohati vabrikust üsna kaugele. Aga ka neist kõrvalisetest heietustest võiks leida midagi huvitavat Kärdla linna ja inimeste kohta. Raamat ei saa edasi anda ka pea 20 tunni jagu kõnekeelt, mis võib murdeliselt suurt väärtust omada ning puhtalt lehelt sisulist läbitöötamist ja uurimist ootab.

Paaris kohas on lindil Evald Terase öeldud: „Ära seda nüüd lindile võta!“ või: „Pane see masin nüüd kinni!“ ja Leonid Spassov ongi sõnakuulelikult diktofoni kinni vajutanud! Pärast krõpsatust jätkub salvestus juba muul teemal. Nii et seda ei saa me kunagi teada, mida peeti 1999. aastal vajalikuks ajaloo eest varjata.

Kärdla kalevivabriku meenutustega salvestiste (HKM 4719 S37 – S55) digitaalseid helifaile on võimalik hinnakirja alusel tellida muuseumi kodulehel hiiumaamuuseum.ee/toode/digikoopia või kirjutades elektronposti aadressil info@hiiumaamuuseum.ee. Pikas majas kohapeal saab salvestisi uurida tasuta.

Kasutatud materjalid

Mälestusi Kärdla kalevivabrikust (kogunud Leonid Spassov ja Evald Teras, toimetanud Riina Jesmin) Kärdla: 2003.

Konsa, Kurmo. Audiovisuaalsete dokumentide säilitamine. Tartu: 2005.
(kättesaadav veebis:
https://audioabi.ee/jaosmaterjal.pdf)