Liitri kuse eest saab tasuta muuseumipileti!
Selle suve üks uskumatumaid tükke on see, et Mihkli talumuuseumisse pääseb pileti asemel sisse ka 1 liitri kusega. See ei ole nali! Vajame ohtrasti uriini potisinise värvi kinnistamiseks villal ja kangastel. Suur potisinise värvimise päev toimus Mihkli talumuuseumis 2. juulil, kuid värviaktsioone ja tuulutamisi viime läbi terve suve.
Potisinise värvimine on ajalooliselt tuntud üle Eesti. Kaunist kuninglikku sinist värvi villale ja lõngale on andnud sinikivi ehk indigo taime pätsikesed. Indigo taim Eestis küll ei kasva, kuid mere- ja rännumeeste vahendusel on see ometi meie rahvakultuuri ja riietusse jõudnud. Indigo on küüpvärv ja vees ei lahustu. Selleks, et tekiks vajalik aluseline keskkond on indigovärvi kinnitamiseks kasutatud inimese uriini. Uriin on aluseline ning sisaldab palju baktereid, kui viimastele luua väga soodus keskkond (ca 37 kraadi). , hakkab selle toimel indigo pigmet lahustuma ning värvi andma. Traditsiooniliselt on kogu protsessi teostatud savipotis, mis hoiab hästi ühtlast temperatuuri. Savipotti on hoitud soojas kohas, kas ahju otsas või sõnniku sees.
Hiiumaal ostis kust kokku ka Kärdla kalevivabrik seda lausa kuni esimese maailmasõjani, mil võeti kasutusele kemikaalid. Kuse kogumine ja selle müümine vabrikule oli vabrikutöölistele arvestatav väike lisaraha. On isegi teateid, et nutikamad üritasid kogustega vassida ja veega „kust solkida“. Rahvasuu räägib, et vabrikus olnud tööl värvimeister, kes keelega kuse kangust proovinud ja solkijaid selle eest hurjutanud (ERM EA 15:2/315)
