Rudolf Tobiase sünnimaja ehituslikust vaatepunktist
Autor: Karin Kirtsi
Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva kõrval väärib esiletõstmist asjaolu, et Rudolf Tobiase majamuuseum Selja külas tähistab samuti väärikat juubelit – tänavu saab Hiiumaa Muuseumi esim
Helisalvestis Rudolf Tobiase majamuuseumi avamisest 1973. aastal
1873. aastal sündis kunagises Köstri talus Eesti süvamuusika rajaja, helilooja ja orelikunstnik Rudolf Tobias. Kultuuriajaloolisele tähtsusele lisaks on sünnimajal ka suur arhitektuuriajalooline väärtus, kuna tegemist on ühe vanima säilinud alevitüüpi majaga Hiiumaal. Varasematest taluhoonetest (elamu, ait-puukuur, laut, rehielamu, köetav pesuköök, kelder) on tänaseks alles vaid elumaja, kelder ning vana kaevukoht. Majapidamise juurde kuulusid veel põllu-, heina- ja karjamaad.
Selleks, et rekonstrueerida arusaam, milline hoonestus oli Köstri talus 19. sajandi lõpus, heidame pilgu endisaegsetele oludele. Teadolevalt olnud Tobiaste peres palju lapsi ning köstrimaja juurde asutati 1870-1880. aastatel ka Reigi-Käina-Emmaste vaeslaste varjupaik. Kuna kõik ühte elumajja ära ei mahtunud, elanud osa lapsi elumaja kõrval olevas vanas rehemajas. Eesti Teatri- ja Muusikamuusemi kogus on üks vähestest fotojäädvustustest vanast rehielamust, mis on ilmselt pildistatud 1950. aastatel. Lauda üks osa oli üleslaotud kivist ning hiljem üle (savi)krohvitud. Aida elamupoolses otsas magasid väidetavalt suvisel ajal peretütred.
Vana rehemaja, ait ja laut ei ole paraku säilinud, küll on muuseumikompleksi täiendatud 1990. aastatel kahe uue hoonega. Praegusel ajal paikneb elumaja kõrval vahelikuga ait, mis on algselt olnud Rootsi küla Kirsti talu kõrvalhoone. Samaaegselt aidaga toodi muuseumisse ka pukktuulik, mille eriilmeline rännutee sai alguse Emmastest Ole külast.
Käina köstrimaja on väidetavalt ehitatud 1840.- 50. aastatel. Tegemist on olnud lihtsa, ühekorruselise hoonega, millele vahepeal lisandus juurde tambur ehk eeskoda. Tänaseks on hoone tagasi saanud esialgse ilme. Väljast on hoone palgid olnud kaetud laia rõhtsa laudvoodriga. Palgi ja laudise vaheline tühimik oli täidetud saepuru ja sambla seguga. Tänases mõttes on tegemist moodsa öko-lahendusega, aga toona üsna tavapärane maja soojustamise võte – kasutati ilmselt seda, mida kätte saadi, et maja soojapidavamaks muuta.
Seest on hoone olnud krohvitud. Krohvi kinnitamiseks on palgid tikutatud ning kasutatud on ka krohvipeerge. Lae soojustamiseks on tarvitatud nn keerutatud õlelonte. Lagi ja seinad on viimistletud savikrohvi ja heledate lubi-liim värvidega, mida on hilisematel restaureerimistöödel ka muusemi töötajad ise kohapeal käsitsi valmistanud.
1885. aastal siirdus Johannes Tobias koos perega elama Kullamaale. Köstrimajja asus elama Käina uus köster Johann Sakkeus. Üürikest aega (1893-1895) peeti ka valla kohtuistungid selles majas. Kohtutoana kasutati saali (elutuba nr 5) ja kohtunike ruumiks sai kõrval asuv kamber (nr 4). Majas leidus ka sobiv arestikamber ja „pahalasi“ olla oma tegude üle järele mõtlema pandud maja keskel asuvasse panipaikka. Uksekohal asuvasse seinapalki raiuti valvuri vaateava, mis on säilinud tänaseni.
Sakkeuste perega jäi maja seotuks lõpuni. Pärast köster Johann Sakkeuse surma 1936. aastal jäid köstrimajja elama tema tütred. Kui Adele Sakkeus 1960. aastal suri, oli kogu kompleks väga kehvas seisus.
1964. aasta 31. detsembri määrusega võeti Rudolf Tobiase sünnimaja ajaloomälestisena riikliku kaitse alla ja tähistati teeviidaga. Tänu mälestise-staatusele on tänase päevani säilinud väga väärtuslik fotokogum 1965. aastast, mil fotograaf Roman Valdre pildistas üles kõik Rudolf Tobiase sünnimaja hooned. Samuti koostati 1968. aastal põhjalik akt maja tehnilisest seisukorrast koos fotodega.
Läheneva Rudolf Tobiase 100. sünniaastapäeva eel 1972. aasta kevadel otsustai riiklikul tasandil Rudolf Tobiase sünnimaja restaureerida. Vahetati välja mädanenud seinapalgid, valati uus vundament, osaliselt tehti ka uus katus ja vahetati välja põrandalaudu. 27. mail 1973. aastal avati endises köstrimajas Rudolf Tobiase memoriaalmuuseum Hiiumaa Koduloomuuseumi filiaalina. Helilooja 105. sünniaastapäeva tähistamiseks 1978. aastal, teostati majas põhjalik sanitaarremont. Ekspositsiooni koostasid muusikateadlane Vardo Rumessen ja kunstnik Erika Lindvere.
Uue rookatuse, välisvoodri ja aknad sai maja 21. sajandi hakul.
